Heily Leola

Bio: Heily Leola is an academic researcher. The author has an hindex of 1, co-authored 1 publications receiving 1 citations.

Eesti keele ja matemaatika õppevara valiku põhimõtted ja eesmärgid lasteaia- ja klassiõpetajate hinnangul

Abstract: Kvaliteetne õppevara on abivahend, mis on õpetajale toeks laste arengu eesmärgipärasel suunamisel. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada, millisena hindavad Eesti lasteaiaja klassiõpetajad oma võimalusi otsustada eesti keele ja matemaatika õppevara valiku üle, millistest põhimõtetest nad lähtuvad ja milliste eesmärkide täitmist õppevara puhul oluliseks peavad. Erinevuste väljaselgitamiseks lasteaiaja klassiõpetajate hinnangute vahel küsitleti 64 lasteaiaõpetajat ja 47 klassiõpetajat, kasutades valikvastuste ja avatud küsimustega ankeeti. Õppevara valiku põhi mõtteid analüüsides eristus neli peakategooriat: vastavus õppekavale, sisu ja ülesannete mitmekesisus, sisu ja ülesannete selgus ja arusaadavus, välised tegurid. Õppevara eesmärkidest tõid õpetajad kõige sagedamini välja, et heal tasemel õppevara peaks toetama laste kognitiivsete oskuste kujundamist. Samuti selgus, et võrreldes klassiõpetajatega saavad lasteaiaõpetajad rohkem ise otsustada, millist õppevara eesti keele või matemaatika õpetamisel kasutada. Teadvustades, millistest põhi mõtetest õppevara valikul lähtuda ja milliseid eesmärke heal tasemel õppevara täidab, saab õpetaja teha otsuseid, mis toetavad mitmekülgselt lapse arengut.

Lasteaiaõpetajate uskumused seoses laste üldoskuste arendamisega riikliku õppekava alusel: lisaseletus lasteaia koolistumise põhjustele

Abstract: Viimase aja rahvusvaheline tendents alushariduses on koolistumine ehk oppe- ja kasvatustegevuse suurem sarnanemine uldhariduskooliga. See avaldub eelkoige oppimise esmatahtsustamises ja laste arengu pidevas hindamises. Paljude uurijate hinnangul pohjustab seda uhiskondlik surve tagada laste koolivalmidus ja alusharidusasutuste konkurents eri huviruhmade ootuste taitmisel. Uurimuse eesmark on valja selgitada lasteaiaopetajate uskumused riikliku oppekava uldoskuste vaartuslikkuse ehk olulisuse kohta ning nende enesetohususe hinnangud asjaomaste tegevuste leidmisele ja uldoskuste hindamisele. Ankeedis hindas 729 Eesti lasteaiaopetajat koolieelse lasteasutuse riiklikus oppekavas (2008) esitatud uldoskuste olulisust ning nende omandamiseks vajalike tegevuste leidmise ja uldoskuste hindamise lihtsust. Uurimistulemustest selgub, et manguoskusi kui senist alushariduse prioriteeti peetakse olulisimaks, ent tegevuste leidmisel ja hindamisel on lihtsam keskenduda tunnetus- ja opioskuste kui traditsiooniliselt akadeemiliste oskuste valdkonnale. Laste uldoskuste arendamiseks vajaksid opetajad koolitusi, mis oleksid seotud pigem tegevuste leidmise ja tulemuse hindamisega, mitte uldoskuste olulisuse teadvustamisega. Summary